Sõna vägi

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. (Jh 1:1) Just selliste sõnadega algab Piiblis Johannese evangeelium, raamat mis paneb väga suurt rõhku sõnale. Seda lauset võib natukene laiendades kasutada ka maailma loomise kohta, sest alguses oli sõna ja sõna oli Jumal, ja Jumala sõna peale sündis maailm. Sellest näeme, et sõnal on suur vägi.

Ja suur ei ole üksnes Jumala sõna vägi, vaid suur n ma meie igaühe sõna vägi. Sõnadega võime me teha palju head, kui me oskame sõnu ilusasti seada ja võime ka teha palju halba, kui loobime sõnu tuulde. Sõnadega võime me teiste inimeste kõrvu paitada, kuid võime ka palju haiget teha.

Sõnad on ju inimeste vaheline märgisüsteem, et me saaksime suhelda inimestega enda ümber ja nendega saame me väljendada omi tundeid ja mõtteid. Sõnadega me võime kinkida oma kaasinimestele soojasid kallistusi ja samas võime neile anda ka sõnadega kõrvakiilu.

Kui tihti aga me mõtleme nendele sõnadele, mida me välja ütleme? Kas me mõtleme enne, kui midagi ütleme, või mõtleme alles peale seda, kui sõnad on välja öeldud?

Tänapäeva kiires maailmas on saanud sõnast ka vahend, mida me kasutame selleks, et ikka teisi inimesi meelitada oma kaupa tarbima, sageli loome illusioone ilusatest ja uhketest pilvelossidest, kuid reaalsuses on tegemist mudaste teedega põllukülaga, nii me kasutame tihti sõnu kurjasti ära.

Iga sõna, mille välja ütleme peaks aga olema kaalutletud ja peaks olema aus, sest kui me kõneleme siiralt ja ausalt, saame me suunata oma sõna jõudu õigesti. Kui me aga siiski eksime peame me oskama ka andestust paluda. Elton John laulab sellest oma laulus Sorry seems to be the hardest Word, ja nii see kipub tõepoolest olema, et vabandust on kõige raskem öelda.

Selleks, aga et me saaksime hoiduda selle kõige raskema sõna ütlemisest, peaksime me ikka ja alati hoidma silma peal oma sõnadel mida lendu laseme. On ju vanasõna, üheksa korda mõõda ja ükskord lõika kasutatav ka selles kontekstis, et me ikka enne mõtleksime, kui ütleme. Ja mitte seepärast, et kuidas ikka oma sõnadega teist inimest ümber sõrme keerata, vaid ikka seepärast, et me oma elus võimalikult vähe peaksime kasutama sõna, vabandust. 

Vahel tundub, et me oleme sõnadega kohmakad just kui elevandid portselani poes ja püüame kõiki lõhutud vaase vabandustega parandada, kuid kokku liimitud portselan vaas ei ole terve vaas ja sellist ilu, kui lõhkumata vaasil sellel ei saa kunagi olema. Sõnad on meie võimalus maailma muuta paremaks.

Ja eks sõnad, mida kasutame näitavad väga paljus meie enda teadmatagi seda, kuhupoole meie kaldume, kas hea või kurja poole. Millegipärast on nii, et kurjasid sõnu on ikka lihtsam öelda, kui neid sõnu, mis on toeks ja julgustuseks teistele inimestele. Seepärast on praegu paastuajal eriti hea ja oluline natukene mõelda meil igal ühel, milliselt kasutame meie seda sõna väge, mis meie kätte on usaldatud. Igal meie sõnal on vägi, ja seda meie muuta ei saa, kuid meie saame teha valiku, millise väega sõnu me laseme lendu. 

Kalendri järgi on juba kevad käes ja saabumas on kaunid laululinnud kes vareste kraaksumise ja kajakate karjumise hulka toovad ilusaid helisid. Ehk saame meie lindudeltki seda õppida, et sõnad mida välja ütleme võiks kõlada ööbikulauluna.

Mikk Leedjärv

EELK Viimsi Jaakobi koguduse õpetaja