Viimsi Teataja HINGENURK: Suur Reede ja Ülestõusmispühad ...
09. aprill 2010
…on teised suured kirikupühad jõulude järel. Võib isegi öelda, et peamised pühad, sest jõulupühad on viimasel ajal kujunenud rohkem kaubandus- ja kultuuripühadeks. Pealegi on Jeesuse Kristuse sündimise täpne aeg teadmata (neil aegadel ei peetud sünniregistreid) ja see on seostatud talvise pööripäeva ajaga hiljem. Teisiti on lugu tema hukkamise ja ülestõusmisega – nende aeg on teada. Need toimusid juutide paasapühade ajal 30. aasta paiku.
Jeesuse surmamõistmise tegelikuks põhjuseks oli see, et ta oli tõeliselt
äraostmatu selle sõna kõige paremas mõttes. Ta ei lipitsenud kellegi ees ega
otsinud koostöövõimalusi mitte mingite olemasolevate poliitiliste ega
religioossete jõududega. Vähe sellest – ta paljastas halastamatult eriti rahva
religioosse eliidi, kes üritas teda rünnata, silmakirjalikkuse. Samal ajal ei
olnud talle probleemiks suhelda põhjakihi inimestega, kellest “korralikud”
eemale hoidsid. Selline inimene oli talumatu. Ta tuli hukata. Jeesus arreteeriti
neljapäeva õhtul. Reedel toimusid kohtuprotsessid ja hukkamine ristilöömise
teel. Kohtuinstantse oli kokku kolm. Kõigepealt juutide endi
kõrgeim omavalitsusorgan – süneedrion. Neil oli tarvis leida Jeesuse
surmamõistmiseks sobiv ettekääne, et ise puhtaks jääda. Paraku, seda leida ei
õnnestunud – valetunnistajad rääkisid üksteisele vastu. Lõpuks tuli
ülempreestrile päästev mõte – ta nõudis Jumala nimel vannutades, kas
Jeesus tunnistab end Jumala Pojaks. Vastus oli jaatav, ja leiti, et see ongi
piisav põhjus – ta teotab Jumalat. Mis tunnistusi meile enam vaja?!
Aga juutidel polnud õigust surmaotsust täide viia. Selleks viidi Jeesus
järgmisse kohtusse – Rooma maavalitseja Pilaatuse ette. Tema jaoks aga poleks
leitud “süü” olnud mingi argument. Seepärast süüdistati Jeesust seal hoopis
poliitilistes sepitsustes – näiteks selles, et ta keelab keisrile maksu maksta
(!) ja üldse kujutab endast ohtlikku
mässujuhti. Niisiis, juutide juhid muretsesid äkki Rooma okupatsioonivõimu
heakäekäigu pärast.
Pilaatus polnud eile sündinud ja sai ruttu aru, et selle kohtuprotsessi
puhul on mängus mingid isiklikud arveteklaarimised – et igatahes surma pole
Jeesus küll ära teeninud. Ta tahtis Jeesuse lahti lasta ja üritas selleks
mitmeid manöövreid. Üks neist oli Jeesuse saatmine kolmandasse kohtusse –
kuningas Heroodese ette, kelle valitsuse alla Jeesus kodukoha järgi õieti
kuuluski. Pealegi oli Heroodes juhtumisi parajasti Jeruusalemmas – las tema
lahendab seda suppi. Paraku, Heroodes tahtis end küll Jeesuse arvel lõbustada,
aga mitte ebameeldivat kohtuasja lahendada. Ta saatis Jeesuse Pilaatuse ette
tagasi.
Pilaatus tahtis endiselt vägisi Jeesust lahti lasta. Nii tuli teda
“töödelda”. Lõpuks öeldi talle: “Kui sa selle lahti lased, siis sa ei ole keisri
sõber …! Mõistad?” See vihje mõjus. Ta andis survele järele. Ta võis ka mõelda,
et lõppude lõpuks polnud ühe juudi saatus väärt, et riskida oma karjääriga.
Ometi pidas Pilaatus vajalikuks oma käed demonstratiivselt sellest loost puhtaks
pesta ja öelda, et tema on selle õige verest puhas. Selle vastu polnud juutidel
midagi. Nad olid nõus vastutama: “Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!”
(Peaasi, et sa teed, mis sulle öeldakse!)
Selline on vabas ümberjutustuses suure reede sündmuste üldplaan. Need
sündmused üksikasjalikumalt – tänamatus, valesüüdistused, pilkamised,
mõnitamised, piitsutamised ja lõpuks julm hukkamine – näitavad
suurepäraselt inimese tegelikku palet, milleks ta on võimeline ja mida ta ka
tegelikult teeb, kui voli kätte anda ja kui ükski karistus ei ähvarda. Sedasama
on nähtud läbi ajaloo ka sõdades, ja mitte ainult.
Niisiis, juutide juhid said lõpuks oma tahtmise. Jeesus hukati. See asi oli
ühel pool. Või kas ikka oli? Mis sai edasi?
Sellest kuuldi möödunud pühapäeval kõigis kirikutes üle maailma. See on
kõige uskumatum lugu, mida võib kujutleda – surnuist ülestõusmine. Kogu maailma
ajaloos on seda reaalselt elanud inimesega juhtunud väidetavalt ainult üks kord.
Pole ime, et seda ei tahtnud kuidagi uskuda Jeesuse õpilasedki, rääkimata
teistest – kuni meieni välja. Aga just seetõttu oleks seda raske pidada ka
väljamõeldiseks. Sest milleks mõelda nii reaalsetele sündmustele välja nii
uskumatu lõpp? Jeesus Kristus on … (igaüks lõpetab lause ise).
Aare Kimmel
EELK Randvere koguduse hooldajaõpetaja



