Apostellik ülesanne

06. juuli 2010
Jutluse kirjakoht: Rm 1:1-7

Vahel kõneldakse mõnest inimesest ja öeldakse, et temaga on Püha Vaim, või et ta on täis Püha Vaimu. Selliseid inimesi ikka leidub ja neid on ka meie ümber, kuid täna kõikide apostlite pühal on meil hea võimalus kõnelda apostlitest, kelle peale Jumal valas välja oma püha vaimu, et nemad läheksid ja kuulutaksid evangeeliumit.

Apostlid olid ju need, kes asusid Jeesuse taevaminemise järel aktiivselt sõnumit edasi kandma, esmalt juudamaa lähiümbruses, kuid üha kaugemale ja kaugemale neid kuulutusreisid viisid. Pauluse kirjad Piiblis annavad meile väga hea ülevaate tema misjoni reisidest, kuid teisedki apostlid tegid sarnaseid reise ja kuulutasid evangeeliumit.

Nii teame, et meie kiriku nimipühakuks olev apostel Jaakobus jõudis oma reisidega tänapäeva Hispaania aladele, kuhu on ka tema säilmed maetud. Ja nii väga erinevatesse ilmakaartesse minnes levis sõnum Jeesuse toodud päästest maailmas. Jah, esmalt küll n.ö. sektina ja põranda all, kuid mida suuremaks said Jeesuse õpetuse järgijate hulk, seda enam sai ka evangeelium avalikuks.

Apostlid olid tõelised Püha Vaimu saadikud, kes kuulutasid evangeeliumit.

Jumala plaan on olnud selles osas ikka päris täiuslik, sest lisaks sellele, et ta andis oma ainsa Poja, et inimkonda päästa, aitab ta inimestel ka seda sõnumit üksteisele levitada ja seletada, et see ikka kõikide inimesteni jõuaks.

Loomulikult võiks küsida, mis oleks siis saanud, kui ei oleks olnud apostleid, kuidas siis oleks evangeeliumi levima hakanud? Aga usun, et selline küsimus saab olla vaid meie küsimus, sest sellisel juhul oleks olnud Jumalal mingi teistsugune plaan selle sõnumi levitamiseks.

Levisid ju tol ajal kõik sõnumid nii öelda suust-suhu, ja asju räägiti edasi, sest ei kasutatud mitte mingisuguseid kommunikatsiooni vahendeid mida meie tänapäeval tunneme, ja, ainus ehk oli kirjavahetus, kuid ega siis ei toimunud massipostitusi kõikidesse postkastidesse.

Seega apostlite tähtsus kristliku kiriku kujunemises ja kasvamises on ülimalt suur ja oluline. Jumala plaan oli täiuslik. Ja nii need mehed asusid rändama ja evangeeliumi kuulutama, esmalt oma eludega ja siis kõneldes Jeesusest, Tema elust ja tegevusest.

Tänaseks päevaks on maailm totaalselt muutunud, kuid evangeeliumi kuulutamise tööd peab endiselt tegema, seda tehakse kõiksugu erinevatel viisidele. Meie hulgas ei ole küll enam apostleid, kuid kuulutustööks on andnud nad väga palju õpetlikku meile teele kaasa.

Ja nii võime ka me tänapäeval tõepoolest kohata ka inimesi, kelle kohta võib öelda, et nad on täis Püha Vaimu ja nad teevad evangeeliumi kuulutamise tööd väga sarnaselt apostlitega. On misjonäre, kes lähevad kaugetele maadele sõnumit viima ja on inimesi, kes lähevad ühiskonnas erinevatesse paikadesse, armeesse, vanglatesse või haiglatesse,  et kuulutada evangeeliumit.

Võiks ju isegi öelda, et igal kristlasel on apostellik ülesanne, minna ja kuulutada evangeeliumit. Nii ka meil.

Ja meie ülesandeks on eelkõige teha seda siin Viimsis. Kui natukene mõelda olukorrale, mis meil siin on, siis öeldakse olevat Viimsis 16 000 registreeritud elanikku, kelledest kogudustega mis Viimsis tegutsevad on seotud väga väikene osa. Arvan, et võime öelda, et kõik koguduste hingekirjas olijad ei moodusta isegi mitte 1 protsenti kõigist elanikest. Seega meie tööpõld on suur ja lai. Aga tegelikkuses ei tohiks me kuulutustööle vaadata üldse mitte sellise pilguga.

Kuulutustöö on teistsuguse eesmärgiga ju, selle eesmärk on külvata seeme ja et Jumal saaks siis inimeses tööle asuda ja inimest vormida nii nagu vaja. Ja selle juures ei ole tegelikult oluline mitte see, kas inimene on koguduse liige, vaid see, kas seeme jõuab õigesse kohta. Jah, kirikuna oleme me Kristuse ihu ja saame olla osaduses teiste kristlastega, kuid nendele, kellesse saab seeme värskelt külvatud, võtab aega siia jõudmine.

Ja kogudusena peaksime meie mõtlema veel rohkem sellele, kuidas meie saame viia evangeeliumit maailma.

Möödunud esmaspäeval avalikustati EKN-i poolt tellitud sotsioloogilise uurimuse tulemused, mis puudutavad eestlaste uskumist. Ja sellest tuli välja, et jah, kirikusse kuulub eestlastest vähe, kuid suurem osa siiski usuvad millessegi, usuvad saatusesse või millessegi muusse neist endist väljaspool asetsevasse jõudu. Selle juures ehk olulisim ongi see, et inimesed siiski usuvad, ja meie ülesandeks on minna ja kuulutada nendele uskuvatele inimestele, et vaid usk Jumalasse Isase, maa ja taeva Loojasse, usk Jeesusesse, maailma päästjasse ja usk Pühasse Vaimusse, elavaks tegijasse on see usk, mis vabastab meid patu ahelatest.

Kiriku kuulutustöö sellises ühiskonnas peab olema nähtav, mitte nii nagu see senimaani on olnud, usust peab saama elu loomulik osa, et ka tõesti evangeelium võiks levida.

Meie eesmärgiks ei ole saada kogudusele rohkem liikmeid, vaid meie eesmärk peab olema kuulutada evangeeliumit võimalikult paljudele inimestele, meie ümber. Vaid nii saame täita Jumalapoolt meile antud apostelliku ülesannet, saame oma elu ja tegudega kuulutada maailmale valgusest, mis juhatab meid õndsusesse.

Ja nii saame me ikka ja jälle paluda Jumalalt armu ja halastust, et Tema meid juhiks ja saadaks, kui meie Temalt saadud rõõmusõnumit kuulutame.

Aamen

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Vastus
Email again: