Kolmainu Jumal, Isa ja Poeg ja Püha Vaim

Mõelgu meie mis me mõtleme ja soovigu, mida iganes me soovida oskame, nii meie, kui kõik mis meid ümbritseb maailmas on Issanda oma. Tema on meid loonud, Tema on meid lunastanud ja Tema pühitseb meid. Tema annab kõigele elu!

Tema on meid loonud oma näo järgi ja meie oleme seda inimestena kurjasti ära kasutanud, oleme valinud õndsuse tee asemel hukatuse tee, kuid meie taevase Isa armastus on sellest üle, seepärast lasi ta oma ainsal Pojal inimeseks saada, et Tema kannatuste ja surma ja ülestõusmise läbi meid päästa lahti, ja kinkida meile võimalus pääseda vabaks. Ja kui me tunnistame Teda oma Jumalaks, siis oma Püha Vaimu läbi pühitseb Tema, et meie ikka õigeid ja häid tegusid teeme ja elame Tema armus.

Täna on kolmainu püha, pühapäev mil võime kiita ja tänada kolmainu Jumalat, kes tõesti meile kõik on andnud. Ja nii teeb seda kogu kristlik kirik üle kogu maailma täna, kiidab ja austab oma Jumalat.

Elu koos Jumalaga, elu Tema armus, Tema varju ja kaitse all on imeline! Neile, kes seda mõistavad, püsivad Jumala armastuses, Jumala rahu ja rõõm on nendega.

Tänane evangeeliumi tekst kõneles meile Jeesuse ja Nikodeemose vahelisest kõnelusest, kus Jeesus ütleb: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki." Seda kirjakohta kasutan ma ristimistalitustel, sest just see uuesti ja ülalt sündimine toimub ristimises igaühega, ja ka meie igaühega on see toimunud. Me oleme sündinud uuesti veest ja Vaimust! Oleme tunnistanud oma Jumalast ja valinud võimaluse käia oma teed Temaga koos.

Meie jumalanäolisus seisnebki ju selles, millise valiku meie teema oma elus, kas valime tee mis kulgeb Jumala armus või valime tee, mis viib meid Temast eemale! See on meie igaühe enda valik. Ja Jumal on andnud selle üle otsustamise võimaluse meile.

Jah, Aadam ja Eeva olid esimesed inimesed, kes seisid selle valiku ees ja valisid teise tee, tee, mis viis neid Jumalast eemale, kuid Jeesuse lunastus andis inimestele taas võimaluse valida teed Jumala armus ja lähedal. Meie ei pea enam kannatama, sest kui valime tee Jumalaga koos, siis on meie elu kui paradiisis, või õigemini Jumala lapsena saamegi elada paradiisis, mille Jumal on meile elupaigaks valmistanud ja meid sinna elama pannud.

Paradiis ja põrgu on siin maapeal mõlemad, ja valik on meie käes. Kui valime tee koos Jumalaga käia, elame paradiisis ja kui teise tee, elame põrgus. Ja ka paradiisis on kahtlusi ja kõhklusi ja vael peab vaevagi nägema, kuid need on selleks, et me ikka mõistaksime, kui hea ja ilus on elu jumalalapsena. Põrgus seevastu kõik võib vahel tundudagi ühe suure lusti ja lillepeona, muretu eluna, kuid see kõik on üürike ja mööduv ja see valu ja vaev, mis sellele järgneb on ränk.

Paradiis ja põrgu on meis enestes ning võitlus käib meis, et meie poole valiksime. Elu paradiisis viib meid õndsusesse ja elu põrgus viib meid hukatusse. Nende kahe võimaluse vahel peame meie valima.

Kahju on vaadata inimesi, kes on valinud vähemalt väliste tundemärkide, nähtava järgi hukatuse tee, kuid meie ei tea, mis on nende südames ja seepärast peame ka paluma Jumala armu ja õnnistust neile, et nemadki võiksid leida ülesse õige teeotsa, teeotsa, kust nad otsustavalt pööravad Jumala poole. Ja on suur rõõm, et neid inimesi meie ümber ikka leidub, kes selle otsustava pöörde oma elus teevad. Tulevad Jumala juurde ja ütlevad otsustavalt lahti sellest elust, mis neil senimaani oli, et osa saada elust paradiisis jumala lapsena.

Kui mõelda veel sellele, et kõik maailmas olev on Jumalast, siis ka põrgu peaks olema Jumalast, ja tegelikult see ju nii ongi. Jumalal oli maailma luues valiku võimalus, kas luua maailm või mitte. Ja nii Jumal on andnud oma loomingule, inimesele, jumalanäolisena ka valiku võimaluse hea ja kurja vahel. Ja seega on ka kuri Jumalast, kuid meie saame sellest hoiduda ja elada selliselt, et see meid ei puuduta. Igaüks kes valib kurja tee peab leppima selle tagajärgedega, mis on inimesele rasked kanda. Kuid mitte kunagi ei ole hilja pöörduda Jumala poole. Nii võime pääseda ka kõige hullemast põrgust.

Ja tõepoolest kõik on Jumala käes!

See, kas meie seda näha oskame sõltub meist ja sellest, kui avatud on meie silmad, ja kas me vaatame lihtsalt silmadega, või vaatame oma elu ja meie ümber toimuvat südame silmadega. Kui oskame oma südame silmasid avada ja näha kõike imelist, mis meie ümber toimub, siis elu on ääretult ilus.

Eile õhtul oli Viimsi koolis kahe väga head kristliku muusikat tegeva ansambli Crux ja Exit kontsert, mis kõneles elu ilust, elu ilust Jumala lapsena, ja selle kontserdi pealkirjaks oli NÄHTAMATU LINN. Kui elame Jumala linnas Tema lapsena, siis tõepoolest on see nähtamatu, kuid see on väga tugevasti kogetav ja tunnetatav, kui oskame seda südamega näha.

Kui natuke arutleda nende ansamblite nimede üle, siis CRUX tähendab risti ja EXIT on väljapääs, ja kui need kokku panna, siis rist on väljapääs kõigest. Kui meie laseme Jumalal märgistada oma südame ristimärgiga, siis Tema annab meile väljapääsu siit maailmast Tema nähtamatusse linna, kus saame elada Tema lastena ja nagu Paulus ütleb: „Jumala kodakondsetena!“

Kõik on Jumala käes, kõik on Temas ka meie oleme Temas ja see, kas meie avame endid, et vastu võtta Tema arm ja halastus, on meie otsus. Ja see, mis meie saame Jumalale kõige hea eest vastu anda, on kiitus ja tänu ja rõõm elamisest Tema lapsena. Saame kiita ja ülistada Teda ikka ja igavesti.

Aamen