PALVE ja USK

Selle poisi isa üheks ja ainsaks võimaluseks poega tervena näha oli uskuda, et Jeesus saab tema poega aidata. Ei olnud ju tol ajal olemas sellist meditsiini, mis oleks suutnud pakkuda leevendust selle poisi hädades, nendes hoogudes, mis teda kimbutasid.

Tänapäeva meditsiin suudab ka selle haiguse puhul tõepoolest pakkuda vaid leevendust, ei ole ju võimalik seda haigust lõplikult välja ravida. Nii võime ehk öelda väga paljude haiguste kohta, mis inimesi vaevavad, meditsiin pakub leevendust, kuid terveks ei ravi. Ja eks seda ikka seepärast, et paljude haiguste taga on peidus kuri vaim, halvad mõtted ja tühjus, mis pesitseb inimeste hinges. Ja seda ei ole võimalik ravida tablettidega või ravi kuuridega.

Jeesuse lähenemine juhtumile on nii nagu ikka Jeesuse käitumine paljudes asjades, päris radikaalne. Ta tundub olema natukene kuri oma jüngrite peale, et need ei ole suutnud täita ülesannet, mis neil on, ajada inimestest kurje vaime välje ja seeläbi inimesi aidata. Kuid ta ei jäta inimesi aitamata, vaid kutsub poisi koos isaga enda juurde ja vabastab poisi kurjast vaimust, kes teda vaevab.

Aga kui vaadata seda lugu laiemalt, ega ei olegi seejuures ju üldse oluline see, et Jeesus vabastab poisi kurjast vaimust, mis on teda lapsest saadik vaevanud, vaid tähtis on see, kuidas ta seda teeb. Ta käsutab kurje vaime palve ja usu jõuga, ja need kuuletuvad.

Tänasel pühapäeval, paastu aja pühapäeval saamegi mõelda palvele ja usule. Sellele kingitusele, mis meile on tehtud, sellele väele, mis meie kätte on antud, millega meiegi võime mägesid teisale tõsta.

Ega me ju inimestena tegelikult ei oska väga mõista palve ja usu väe suurust ja olemust oma elus, ja seepärast tihti ka alahindame ja alaväärtustame neid enese jaoks. Kuid palve ja usu vägi on tegelikult ühed suurimad ja võimsamad tööriistad, mille Jumal on meie kätte usaldanud.

Nii ütleb Jeesus meile, paluge ja teile andtakse, otsige ja te leiate, koputage ja teile avatakse. Ja veel: Kes usub ja on ristitud see päästetakse, kes aga ei usu, mõistetakse hukka. Neid kohti Piiblis leiame me väga palju, mis näitavad, kui võimsad tööriistad on palve ja usk. Ja mitte ainult Piiblist ei näe me seda, ka enda ümber, meie eludes võime näha ja kogeda palve ja usu väe võimsust ja erilisust ja imelisust, kui me vaid oskame seda näha. Kui me suudame näha, et nii see ongi, palve tervendas, mitte tabletid ei andnud vaid leevendust. Jeesus ütleb veel: Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda. Ja nii see on!

Palve on ju meie võimalus arutada Jumalaga asju oma elus, on ju tavaline, et meie mõistus suudab pakkuda vaid paari lahendust, kui oleme keerulises olukorras, kuid nende hulgas ei pruugi olla õiget lahendust, aga Jumal teab õiget ja kõige paremat lahendust meie, meie ligimeste ja kogu maailma jaoks. Vaid siis kui õpime Teda kuulama ja õpime palves Tema ette alanduma, täidab Tema meid usu ja armastuse väega. Nii saame olla Tema lastena need, kes aitavad siin maailmas kurjusest võitu saada.

Ja ega ju ei olegi muud kurjust, kui see, mis on meis peidus. Meis igas ühes on peidus kuri vaim, kes kisub meid patu teele aga kellest me palve ja usuväega jagu saame, just niisamuti, kui Jeesus seda tegi kuuldud kirjakohas.

Paastuaeg on enesesse vaatamise aeg ja usun, et meil igal ühel on põhjust endasse vaadata ja mõelda ka sellele, milline on meie palveelu, kas me oleme sellised, kes paluvad Jumalalt abi siis, kui meie enda mõistus on otsas ja me ise ei suuda enam edasi minna, või oleme me need, kes usaldavad Jumalat kõiges, on püsivad palves ja usaldame Jumalat?

Martin Luther on öelnud, et iga ristinimene peaks alustama päeva tänupalvega ning pühitsema end ristimärgiga, ja niisamuti lõpetama päeva tänupalvega ja ristimärgiga.

Palvetades igapäevaselt ja palvetades tihti hoiame me endast eemal kurjad vaimud, kes võivad meid tasakaalust välja viia ja meis ka haigusi tekitada. Ja kui see siiski peaks juhtuma, on palve ja usu tervendav vägi need, mis võimaldavad meil endid terveks ravida Jumala abiga, mitte ei paku meile vaid leevendust.

Usu kaudu annab Jumal meile väe püsida armastuses ja rahus,  usu kaudu kinnitab Tema meid käima õigel teel ja palves julgustab Ta meid, et kui me ka komistame ja kukume, siis on Ta ikka meie lähedal ja aitab meid taas tõusta.

Võib vist öelda, et meil on väga palju õppida nendest lugudest Piiblis, kus Jeesus tervendab inimesi, ja eelkõige nendelt inimestelt, kes Jeesuse poole pöörduvad abipalvega. Võime vist öelda, et nendel inimestel on usk, millega võib mägesid teisale tõsta. Selleski loos on ju tegelikult selle poisi isa usu vägi see, millega kuri vaim välja aetakse, Jeesus on vaid kinnitaja rollis. Sest kui poisi isa ei oleks uskunud, siis ei oleks ta poissi ka Jeesuse juurde toonud.

Ja sedagi peame me õppima, et meil on vaja kannatlikkust, et sündida saaks see, mis on õige. Ka siis kui me näeme, et meie palved ei ole täitunud veel, ei tohi olla me kärsitud ja lootust kaotada. Sest lahendus Jumalalt tuleb siis, kui see tulema peab. Vahel on meil vaja vaid natukene enam oodata ja püsida usus.

Jeesuse sõnad: „Kõik on võimalik sellele, kes usub." On ju sulaselge tõsi, ja ehk selle mõttetera peaksime me täna meelde jätmagi ja endaga siit kaasa võtma.

Kui me usume, et tulemas on kaunis kevad, kui me usume, et tulemas on päikseline ja soe suvi, kui me usume, et elu siin Eestimaal  ilus ja hea, siis varsti me näeme, et see nii ongi. Usk avab meie silmad ja annab meile oskust näha seda imelist elu, mille Jumal meile kinkinud on. Ja selle eest on ikka ja alati meil põhjust tänada Jumalat, kes on meid loonud armastuses ja kelle suurim soov on, et meie elaksime armastuses.

Head sõbrad! Olgem siis püsivad palves ja uskuge, sest kõik on võimalik sellele, kes usub!

Aamen